Avasta Lahemaad

Loksa linna põhjapiiril puhkab kahvelkuunari “Raketa” vrakk. See laev valmis Rauma linnas Filip Walter Hollmingi (F. W. Hollming Oy Ab) laevatehase ellingul ja kannab järjekorranumbrit 19. Raketa oli üks neist paljudest “sotakorvauskuunareist”, mis Soome ehitas pealesõja-aastail NSV Liidule sõjakahjude
hüvitamiseks. Kuunarid ehitati NSV Liidu mereregistri nõudmiste järgi ja neid parandati Loksal, seal hoiti neid ka talvel. “Raketa” sõitis Eesti Riiklikus Merelaevanduses kaubalaevana. Oskamatu käsitsemise tõttu amortiseerus kiiresti. 1957. aastal kanti maha ning aeti randa Hara lahe idapoolsel kaldal Loksa linna all.
Raketast põhja pool samas lahesopis leidub veel laevu, üks laevavrakk võib olla nimega Tšaika. Raketa vrakk on sümbol puulaevade ming mootorpurjekate ajaloost.

Majakivi–Pikanõmme õpperada asub Lahemaa rahvuspargi lääneserval Juminda poolsaare keskosas.
Rada algab poolsaare idaküljel kulgeva Hara–Juminda tee
äärsest parklast, kuid alustada võib ka teiselt poolt, Aabla–
Tapurla tee äärsest parklast. Rada tutvustab Juminda poolsaare kõrget keskosa, kus kunagiste rannavallide ja liivaluidete, metsa- ja sooribade põimumine loob ainulaadselt vaheldusrikka maastiku. Rajal asub Eesti suuruselt kolmas rändrahn Majakivi, kuhu saab ka redelist üles ronida. Õpperada on tähistatud valge-roheliste märkidega puudel, rajal asub 3 suurt ja 9 väikest infotahvlit ning vaatetorn.

Meie lähedal asub Eesti põhjapoolseim veinitalu – Valgejõe Veinivilla. Valgejõe Veinivilla on vanim ametlik marjaveinitalu, alustanud 2014. aastal .Veine teevad seal ema Tiina ja poeg Gregor, kes on mõlemad sommeljeed ning valmis pea igal ajal veinidest hingestatult rääkima. Etteteatamata sisseastujad saavad veini kaasa osta ning kui pererahval on rohkem aega, siis saab veine ka maitsta. Veinivillasse võib saabuda ka kanuuga mööda Valgejõge ning tegevusi gruppidele on Veinivillal mitmeid. Näiteks veinidega sobitatud talugurmee, veiniorienteerumine, degusteerimine Lahemaa metsas jne.

Hara sadamas põimuvad omavahel imeline Lahemaa rahvuspargi loodus ja unikaalne militaarajalugu. Siin asus Nõukogude sõjalaevastiku allveelaevade baas, kus veealuste tehnorajatiste abil toimus demagnetiseerimine, millega muudeti nii laevade kui ka allveelaevade korpused magnetmiinidele tuvastamatuteks. Kogu sadamaala oli omal ajal suletud piirkond. Hara sadam oli osa Suurpea mereväebaasist, kus uuriti laevade füüsikalisi välju (magnetväli, heli, soojus- ja optiline jälg), aga ka ülikaugsidet. Praegu asub sadamas turismikeskus ning väikelaevasadam. Kohapeal saab tutvuda baasi ajalooga, jalutada kail ja hoonete varemetes.

Loksa on Eesti kõige põhjapoolsem linn. Linn on tekkinud Loksa küla maadele ning sai linnaõigused 25. augustil 1993. Lauge ja liivane Loksa rand asub Hara lahe ääres, Lahemaa rahvuspargi külje all. Tegemist on metsiku rannaga, kus on mõnus nautida privaatsemat rahulikku äraolemist. Luidete vahele võib end
tuulisema ilmaga ära peita ning kuumal ajal saab nautida ka puude varju. Linnast jookseb läbi Valgejõgi. Toitlustus ja kauplused asuvad Loksa linna südames, ca 0,5 km kaugusel rannast. Peagi saab Loksa endale kõigi mugavustega ja kaasaegse SPA.

Nõmmeveski juga on Lahemaa kõige veerikkam juga – 1,2m kõrgune ja kärestikune juga asub Valgejõel. Kanjonioru laialehises metsas kasvab hulgaliselt kaitsealust mets-kuukressi ja seal asub 1939. aastal kaitse alla võetud Nõmmeveski hiidrahn. Kauneid vaateid pakub joa taganemisel kujunenud peaaegu 470 m pikkune kanjon, lisades vahutavale veele ürgsust ja dramaatilisust. Joa ette on tekkinud c.a 1,5 m sügavune hiiukirn. Veekeerises ringlevad jahvekivid on kulutanud kivimisse sümmeetrilisi siledaid uurdeid. Inglise keeles: Giant Kettle (hiiglase keedupada). Vaatamist väärt on ka kanjonis ammuse Kõnnu mõisa vesiveski kohal olnud hüdroelektrijaam (182kW), mis andis elektrit kunagisele Joaveski puupapivabrikule. Hüdroelektrijaam hävis tulekahjus 8. novembril 1964. Nõmmeveski juga on hea alguspunkt matkale Vasaristi joani ja tagasi.

Galaktikatevaheline kokkupõrge lõi kunagi Linnutee keskele lati. Nii väidavad teadlased. Kuid kui peakokk Marko hakkas Kolgas endises Esmari alajaama köögis kokku segama kastmeid, leiutas ning katsetas burgereid ja muid retsepte, sündis suure pauguga Linnutee puhvet – terrassiga ja pooleldi avatud esiküljega laheda vaibiga söögikoht. Aeg-ajalt korraldatakse siin ka akustilisi kontserte, esinemas on käinud nii Meisterjaan kui Emil Rutiku.
Puhvet on rajatud äärmiselt ökolt, kõiki rohepöörde ja Lahemaa rahvuspargi reegleid silmas pidades – ehitatud maja renoveerimisest alles jäänud puidust ja kaubaalustest. Menüü on mitmekesine, alates rannakarpidest koorese kastme ja friikartulitega ning lõpetades kreekapäraselt tehtud köögiviljade fetajuustu ja ürtidega ning chilli con carnega. Galaktika parimad burgerid on garanteeritud. Reedeti saab toitu konsumeerida väelaulude saatel.

Ajaloolises vaates on kalandus olnud peamine elatise ja sissetulekuallikas Lahemaal. Nukker aeg, mil meie vete kalavaru oli madalseisus, on möödumas. Rannakalandust ei saa olla ilma kalata. Traditsiooniline kalapüügiviis on äärmiselt töömahukas ja raske ning tavapäraste püügivahendite kasutust piirab kohati ka seadusandlus. Rannakaluri amet tõmbab mehi, kes ongi peast “kalurid”. Kui kevadine püügiaeg läheneb, hakkavad nad veidralt käituma, asju ajama ja kõiksugu vigureid tegema. Alates märtsi teisest poolest on neid telefonitsi võimatu tabada. Seda traditsiooni anname Kakupesas täna edasi kõikidele huvilistele.

Viru raba matkarada asub Lahemaa rahvuspargis ja on üks Eesti kõige tuntumaid ja külastatavamaid radasid. Rada on umbes 3,5 km pikk (võimalik pikendada 6 km-ni) ning kulgeb mööda laudteed läbi mitmekesise maastiku: alustades metsast, liikudes üle avara raba ja jõudes lõpuks metsatuka ning lõkkeplatsiga varustatud lõpp-punkti. Taimestiku ja pinnase hoidmiseks liigu vaid laudteel, ära sõida seal jalgrattaga. Rada on läbitav ratastooliga (ka lapsevankriga) vaatetornini kokku 1410 m.
Viru raba on nii tuntud koht, et siia veetakse inimesi lausa reisibussidega ja nädalavahetustel on parkla autosid sedavõrd täis, et hirm tuleb peale – kas ikka rappa mahub… Õnneks on seni ikka mahtunud.

MTÜ Tammistu lammas on lammaste ja lambakoerte kasvataja Lahemaal Juminda poolsaarel Tammistu külas. Lambad hooldavad poolsaare rannaniite ja koerad aitavad lammaste karjatamisel ja kaitsmisel.

Talu külastusel saad uusi teadmisi lammastest ja karjakoertest: kuidas lambakoerad töötavad ja ka ise koerajuhi ametit proovida. Milline on tegelikult lamba elu? Loomulikult saad paitada nii koeri kui ka lambaid. Lisaks on võimalus tellida giidiga tuur mööda rannaniite koos kohapärimuslugudega.
Kakupesas pakutavad juurviljad ja köögiviljad kasvavad Tammistu lammaste maheda sõnniku toel.

Looduskaunis vanas kalurikülas Viinistul on ainulaadse atmosfääri ja asukohaga ainus Eesti avalik erakunstimuuseum. Muuseumi peahoone on ümber ehitatud endise Kirovi-nimelise kalurikolhoosi kalatöötlemistehase külmhoonest. Mahukas ja eripalgeline erakollektsioon annab huvitava ülevaate kunstiajaloost: esindatud on sadade eesti kunstnike looming läbi aegade alates baltisaksa ajast ning Pallase koolkonnast kuni tänapäevani välja. Eestis sündinud, kuid 46 aastat Rootsis elanud tuntud poliitik ja ettevõtja Jaan Manitski tuli kodukülla, Viinistule tagasi 1989. Algusaastate 300 teosest on tänaseks saanud juba 1000 ja kollektsioon täieneb pidevalt. 2012. aastal said muuseumi ruumid laienduse arhitektide Emil Urbel ja Ainar Luik projekti näol, mis justkui sulanduks kogu looduskeskkonna ning olemasolevate hoonetega.