Kakupesa puhkemajad

Loksa linna põhjapiiril puhkab kahvelkuunari “Raketa” vrakk. See laev valmis Rauma linnas Filip Walter Hollmingi (F. W. Hollming Oy Ab) laevatehase ellingul ja kannab järjekorranumbrit 19. Raketa oli üks neist paljudest “sotakorvauskuunareist”, mis Soome ehitas pealesõja-aastail NSV Liidule sõjakahjude
hüvitamiseks. Kuunarid ehitati NSV Liidu mereregistri nõudmiste järgi ja neid parandati Loksal, seal hoiti neid ka talvel. “Raketa” sõitis Eesti Riiklikus Merelaevanduses kaubalaevana. Oskamatu käsitsemise tõttu amortiseerus kiiresti. 1957. aastal kanti maha ning aeti randa Hara lahe idapoolsel kaldal Loksa linna all.
Raketast põhja pool samas lahesopis leidub veel laevu, üks laevavrakk võib olla nimega Tšaika. Raketa vrakk on sümbol puulaevade ming mootorpurjekate ajaloost.

Meie lähedal asub Eesti põhjapoolseim veinitalu – Valgejõe Veinivilla. Valgejõe Veinivilla on vanim ametlik marjaveinitalu, alustanud 2014. aastal .Veine teevad seal ema Tiina ja poeg Gregor, kes on mõlemad sommeljeed ning valmis pea igal ajal veinidest hingestatult rääkima. Etteteatamata sisseastujad saavad veini kaasa osta ning kui pererahval on rohkem aega, siis saab veine ka maitsta. Veinivillasse võib saabuda ka kanuuga mööda Valgejõge ning tegevusi gruppidele on Veinivillal mitmeid. Näiteks veinidega sobitatud talugurmee, veiniorienteerumine, degusteerimine Lahemaa metsas jne.

Loksa on Eesti kõige põhjapoolsem linn. Linn on tekkinud Loksa küla maadele ning sai linnaõigused 25. augustil 1993. Lauge ja liivane Loksa rand asub Hara lahe ääres, Lahemaa rahvuspargi külje all. Tegemist on metsiku rannaga, kus on mõnus nautida privaatsemat rahulikku äraolemist. Luidete vahele võib end
tuulisema ilmaga ära peita ning kuumal ajal saab nautida ka puude varju. Linnast jookseb läbi Valgejõgi. Toitlustus ja kauplused asuvad Loksa linna südames, ca 0,5 km kaugusel rannast. Peagi saab Loksa endale kõigi mugavustega ja kaasaegse SPA.

Nõmmeveski juga on Lahemaa kõige veerikkam juga – 1,2m kõrgune ja kärestikune juga asub Valgejõel. Kanjonioru laialehises metsas kasvab hulgaliselt kaitsealust mets-kuukressi ja seal asub 1939. aastal kaitse alla võetud Nõmmeveski hiidrahn. Kauneid vaateid pakub joa taganemisel kujunenud peaaegu 470 m pikkune kanjon, lisades vahutavale veele ürgsust ja dramaatilisust. Joa ette on tekkinud c.a 1,5 m sügavune hiiukirn. Veekeerises ringlevad jahvekivid on kulutanud kivimisse sümmeetrilisi siledaid uurdeid. Inglise keeles: Giant Kettle (hiiglase keedupada). Vaatamist väärt on ka kanjonis ammuse Kõnnu mõisa vesiveski kohal olnud hüdroelektrijaam (182kW), mis andis elektrit kunagisele Joaveski puupapivabrikule. Hüdroelektrijaam hävis tulekahjus 8. novembril 1964. Nõmmeveski juga on hea alguspunkt matkale Vasaristi joani ja tagasi.

Ajaloolises vaates on kalandus olnud peamine elatise ja sissetulekuallikas Lahemaal. Nukker aeg, mil meie vete kalavaru oli madalseisus, on möödumas. Rannakalandust ei saa olla ilma kalata. Traditsiooniline kalapüügiviis on äärmiselt töömahukas ja raske ning tavapäraste püügivahendite kasutust piirab kohati ka seadusandlus. Rannakaluri amet tõmbab mehi, kes ongi peast “kalurid”. Kui kevadine püügiaeg läheneb, hakkavad nad veidralt käituma, asju ajama ja kõiksugu vigureid tegema. Alates märtsi teisest poolest on neid telefonitsi võimatu tabada. Seda traditsiooni anname Kakupesas täna edasi kõikidele huvilistele.

MTÜ Tammistu lammas on lammaste ja lambakoerte kasvataja Lahemaal Juminda poolsaarel Tammistu külas. Lambad hooldavad poolsaare rannaniite ja koerad aitavad lammaste karjatamisel ja kaitsmisel.

Talu külastusel saad uusi teadmisi lammastest ja karjakoertest: kuidas lambakoerad töötavad ja ka ise koerajuhi ametit proovida. Milline on tegelikult lamba elu? Loomulikult saad paitada nii koeri kui ka lambaid. Lisaks on võimalus tellida giidiga tuur mööda rannaniite koos kohapärimuslugudega.
Kakupesas pakutavad juurviljad ja köögiviljad kasvavad Tammistu lammaste maheda sõnniku toel.